2020 – Head uut aastat!

Head uut aastat kõigile sõpradele, sugulastele, lugejatele ja kaasaelajatele! Ja head uut ka vaenlastele, sest nii kehva mees ma ka pole, et mul neid poleks. 2020 – kõlab maagiliselt ja meeldejäävalt. Iga uue aasta alguses on peas keerlemas unistused, lootused, ootused ja ka lubadused. Lubada olla taaskord parem inimene, parem abikaasa ja tublim isa. Sel aastal siis ka vahvam vanaisa – ja see kõlab uhkelt! Olla kaasteeliseks ühe väikese inimese eluteel on suurepärane tunne ja võimalus. Soovitan proovida!

Loodus on muidugi omadega ikka puhta rappa läinud. Seekord veetsime oma aastavahetuse Hiiumaal suvekodus-talvekorteris. Rahu ja vaikus ümberringi. Lund mitte kübetki. Sooja 7 kraadi ja silmad otsivad metsa alt sinililli. Lahel ujub kümneid luigepaare koos “inetute pardipoegadega”. Nemad on otsustanud jääda, et mitte ei peaks energiat sinna ja tagasilendamisele kulutama. Samas ei saa ka noored “inetud pardipojad” pikka lõunasse lendamise kogemust ja nii nad siia jäävadki. Võibolla see ongi see kliimasoojenemine ja lund peame edaspidi minema Lapimaale kaema. Lapimaal, muuseas, pidi sel aastal olema aastakümnete rekordiline lumekogus alla sadanud, eelmisel aastal aga väikseim, ehkki mulle tundus teda ka eelmisel aastal ikka ropult palju olema, sest kui metsas rajalt mööda astusin, olin munadeni lumes. Kui palju teda siis veel rohkem saab olla, ei kujuta ette. Siin aga on pajul tibud küljes, tihased laulavad ja kraavid-ojad vett pilgeni täis. Kevad mis kevad.

Käisime ka kultuuri nautimas, nagu seda ikka Hiiumaal olles ette tuleb. Tartus pole ju aega. Seekord siis Orjaku külamajas Ivo Linnat kuulamas. Oli tore, ehkki kas ma just sellise mehe suust tahaks kuulata seda, kuidas piparkoogimehikesed kolmekesi piparkoogimaalt tulevad oma magusate pükstega, aga no las ta siis olla pealegi. Publiku hulgas oli ju ka paar last. Aga muidu on ta soe ja selge inimene, kes täidab ruumi oma muheda olemisega kenasti ära ja akna taga ulunud külm marutuul ununes sootuks.

Aasta vahetus siin külas nagu igal pool mujalgi – raha taeva poole lennutamisega, kuid õnneks siiski suhteliselt tagasihoidlikult ja sedagi mõned minutid. Keegi arvas, et hea mõte on ka paar punast signaalraketti üles lasta, kuid loodetavasti sellest kellelegi paha ei sündinud. Kuid enne ja pärast valitses vaikus nagu Hiiumaal tavaks. Muidu vahtisime peamiselt ERRi, sõime kerge õhtusöögi kanast ja juurviljadest ning südaöö paiku avasime šampanja. Mõnus ja rahulik ning ei mingit ülesöömisest tingitud puhitust ja ülejoomisest tingitud pohmelli. Hommikul oli kerge kella 10 paiku ärgata selle peale kuidas abikaasa kohvi voodisse toob. Kerge hommikusöök ja siis 12 km rännakut kohalikus looduses. Taas midagi uut ja teistmoodi uue aasta algus. Tundub tulevat tegus ja huvitav uus aasta. Soovin seda sullegi, hea lugeja, kes sa siiani jõudnud oled.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s