Vaikselt hakkab juba kopa ette viskama küll. Seepärast ei pane enam praegu ka lumepilte kaunistuseks. Ei võta enam ohhetama ja ahhetama kui päike paistab ja lumi särab ning kõik on nagu postkaardil. Kisub juba siingi vaikselt kevade poole. Hommikul kell kaheksa on juba valge ja õhtul kella viie ajal saaks õues veel ajalehte lugeda. Paar … Continue reading Talvest kopp ees! →

Inimesed suudavad mind üllatada. Või siis üks inimene. Nimelt perenaine või noh Majasokk, nagu ma teda mõnes eelmises kirjutises nimetanud olen. Kohtusime nimelt täna kella kümne ajal restoranis ees. Mina olin teel tööle ja tema kusetas koera. Vaatas mulle suurte imestunud silmadega otsa ja küsis, et kas ma lähen tööle? Kuhu mul siis hommikul kell … Continue reading Saulusest sai Paulus ehk Majasokust muhe moor →

Sain reedel telefonikõne Helsingist oma tööandjalt, kes mind siia rendib. Helistajaks oli Slava ja kuna ta nimi just soomepäraselt ei kõla, siis küsisingi huvi pärast tema päritolu kohta. Tuli välja, et ta on rahvuselt burjaat, Burjaatiast pärit ja elanud Soomes juba 25 aastat, tulles siia koos vanematega juba seitsmeaastaselt. Seejärel läksime soome keelelt sujuvalt üle … Continue reading Jääks Soome? →

Ajakirjariiulilt Kiire nädal on olnud ja esialgne plaan, kirjutada iga päev midagi, pole õnnestunud. Kõigepealt tahan tänada kõiki lugejaid, kaasaelajaid ja tunnustajaid, sest tagasiside on olnud suur ja positiivne. Eriti meeldiv on olnud tagasiside selle kohta, et nii mõnigi on saanud mu lugude peale hea kõhutäie naerda, ehkki otseselt naljamees ma pole ja naljategemine pole … Continue reading Nykäse Mattist ja muustki →

Muidugi mäletate te Sojuzmultfilmis loodud Karlssoni multikast Hildur Sokku, kes oli imekokk ja kelle "häbematult kallites kuklites peaks olema tunduvalt enam kaneeli". Aga vot minul on just selline siin majasokk siin ka päriselt olemas. Ja mida enam ma seda pilti vaatan, seda rohkem ta seda multikatüüpi meenutab. Seda nii heas kui halvas. Nii iseloomult kui ka … Continue reading Hildur Sokk – imekokk! →

Urrrrrrmas! Just nii hääldub soome keeles mu nimi. Põhjus ka lihtne - nimelt ei ole soome keeles II väldet ja seega hääldavad nad seda III vältes. See nimi ei ole siin mitte võõras, sest ajalugu teab rääkida, et nimi Urmas on Soomes kasutusel eesnimena, kuid ka perekonnanimena ja esimest korda kasutati seda maja nimena Turu … Continue reading Urrrrrrmas! →