Eestist – otse, ausalt ja ilustamata

Kell on 7.32. On laupäeva hommik ja uni läks oma teed. Mõtted läksid uitama ja kuhu ikka neil minna on kui mitte kodumaale – Eestisse. Lebasin voodis ja mõtlesin. Näiteks sellele, et kelle poolt hääletada eelolevatel Riigikogu valimistel. Siis Eesti mõjukatest. Staaridest – staarkokkadest, staarlauljatest, lihtsalt staaridest. Ja veel paljust muust. Tulin üles, tegin masinatäie kohvi ja elan oma mõtted nüüd teie peal välja. Võib-olla huvitab kedagi, et mida arvab Eestist üks täitsa tavaline eestlane otse, ausalt ja ilustamata.

Valimas olen ma alati käinud. Ei mäleta korda, et ma seda teinud ei oleks. Esimene kord oli veel Eesti NSV ajal ja  ju siis Ülemnõukogu valitud sai. Edasi juba need kohalike omavalitsuste, Riigikogu ja Europarlamendi valimised. Mis seal salata – olen ka ise kohalike omavalitsuste valimistel kandideerinud Isamaa ridades ja saanud vist lausa 13 häält. Kes need ülejäänud 12 inimest olid,  kes mulle hääle andsid, pole aimugi. No üks oli võib-olla mu abikaasa. Võib-olla. Isamaasse sattusin tänu oma Tartu ülikooli aegsele kursaõele Kristina Märtinile, kes mu sinna kutsus. Veidi aega peale Isamaa liitumist Res Publicaga tundsin, et see pole enam minu partei ja lahkusin. Minu poliitilised eelistused on aja jooksul muutunud, ehkki suurtes piirides on see eelistus olnud tsentrist pigem paremale poole. Või vahel ka vasakule poole, sest eelmistel valimistel andsin oma hääle Marju Lauristinile. Mulle meeldivad targad inimesed, eriti aga targad naised ja tark naine Marju Lauristin kahtlemata on. Eesti valmissüsteemil on aga see häda, et vaatad küll, et on ilus tütar, tark ja haritud, isegi rääkida oskab ja käib moekalt riides ning on ülikoolis magistrikraadigi saanud, kuid altari ees, loori üles tõstes, tuleb selle alt välja hoopis tema vana, kole ja kortsus hambutu ema. Nojah, eks siis tuleb sellega leppida ja musi anda. Süsteem on meil ju selline, et tütre valid aga ema saad. Kurta pole kellelegi. Ise oleme nii otsustanud. Või noh, see  hambutu ja kole ema kunagi otsustas, ehkki mina pole konkreetselt teda valinud. Mina valisin ikka ju tütart. Sama lugu on ka meie presidendi valimisega. Juba aastakümneid on käinud arutelu selle üle, et presidenti saaks rahvas otse valida, aga miks seda ikkagi siiani teha ei saa on jäänud arusaamatuks. Siinkohal tahan välja öelda selle, et meie ainus, õige ja parim president on olnud Lennart Meri. See mees oleks võinud veel elada, aga ju siis taevastes taigades oli temasugust filmi-, kirja- ja rännumehest presidenti rohkem tarvis. Absoluutselt arusaamatuks jääb aga kellegi Kersti Kaljulaidi presidendiks panek. Kes ta on ja kust ta tuli ning mis jõud see ikkagi oli, kes ta pukki upitas? Lihtsalt, naine metsast. Või noh siis Euroopast, kus metsa enam suurt pole. Tundub, et Eestis tegutseb mingi must maagiline jõud, kes teeb kõike omatahtsi, kellegi tahtest või soovidest sõltumata.  Siis veel see Tartu rahulepingu-järgsete maade tagastamine Eesti Vabariigile.  Halloo! Rong on juba ammu läinud! Rong on juba Habarovskis aga mingi seltskond eestlasi karjub veel siiamaani Tartu raudteejaama perroonil sellele järele, et tulgu tagasi, sest me jäime rongist maha ja tahame ilmtingimata just sellele rongile peale saada. Õnneks see kisa väga kaugele ei kosta. Või mis nad arvavad, et see hädakisa on Vladimir Putini kõrvu kostnud? Äkki ongi? Putin ärkab ühel hommikul üles ja mõtleb, et küll need eestlased on ikka üks tore rahvas, näe tahavad oma Narva jõe ja Petseri taguseid maid tagasi, ah las nad siis saavad ning läheb ja kirjutab vastavasisulise ukaasi maade tagastamise kohta vastavalt Tartu rahulepingule alla. Ja edasi? Eesti Vabariik ei ole suutnud lõplikult selle õnnetu eestikeelse ja eestimeelse Alli  Rutto kodakondsuseski selgust saada, mida ta hakkab pihta siis nende maadega kaasatulevate kümnete tuhandete vene kodanikega? Või Mõtleb Putin, et need toredad eestlased nõuavad ju ainult maid tagasi, no siis annangi ainult maad, inimesed aga asustame ümber Tšeljabinskisse, sest seal on just üks linnaosa tühjaks jäänud. Linnad ja külad põletame aga maatasa ning sõjavägi saabki siis ühtlasi linnade ja külade ründamist õppida. Kas nii kujutab teatud seltskond inimesi Eestis seda ette? Samas kui juba sõjaväel hoog sees, töö selge ja tankimootorid soojad, siis võiks ju juba selle Eesti ikka Venemaa koosseisu tagasi võtta, mis nad siis kiusavad neid õnnetuid Vene kodanikke seal Ida-Virumaal ja Tallinnas. Lähme aitame neid armsa emakese Venemaa rüppe tagasi. Ühtlasi läheks vaataks Sõrve säärel selle Tehumardi monumendi ka üle, et kas eestlased on selle eest ikka hoolt kandnud ja selle juurest muru püganud ja punased nelgid on ikka värsked. No ja eks Tartugi on ju venelaste poolt loodud ja Tallinnas on tore vanalinn, kus matrjoškasid müüakse igas poes, ju siis sealgi on Venemaa-igatsus  hinges, võtame endale. Kaljulaid saadetakse Moskvasse Eesti presidendi õiget ja esimest ametiraha Relvapalatisse vaatama ja Ratas pannakse koduaresti. Kogu lugu! No Euroopa Liit kutsub siis Vene suursaadiku vaibale ja annab üle noodi ja ütleb, et noom-noom, ärge nii ikka selle pisikese Eestiga tehke, et äkki te ikka lähete koju tagasi. NATO kaks lennukit tõusevad Ämarist õhku, lasevad paar raketti sirtsusohu ja siis lendavad ruttu kuskile Taani või Saksamaale tagasi, sest mine neid venelasi tea, äkki ei lase neid enam koju. NATOgi annab siis oma noodi kuskil kellelegi üle ja tõdevad fakti, et no läks siis seekord nii, mis seal ikka teha, sest see Vene karu on ikka nii suur, kole ja karvane, mis temast ikka ärritada. Kas nii võib juhtuda? Võib. Minu meelest võib. 

Mis on riik minu arust? Või miks teda vaja on? Mis on riigi funktsioon? Riik on minu meelest koht, kus selle riigi elanikel on tore ja hea elada. Lihtne! Väga lihtne definitsioon, kas pole? Kui selle riigi elanikel on selles riigis hea elada, siis nad on rahul ja õnnelikud. Riik on selleks, et oma elanikke teenida, et need elanikud ei taha mitte kuskile mujale elama ega tööle minna, sest neil on oma riigis tore, neil on töökoht, kus makstakse õiglast palka, kus hinnad poes on just parajad ja teenused on kättesaadavad taskukohase hinnaga. Ja võib-olla märkasite, ma ei kasutanud sõna kodanikud vaid sõna elanikud. Kodakondsus on meil lihtsalt ületähtsustatud. Kodakondsus annab inimesele õiguse osaleda riigi võimuorganite valimistel. Kogu lugu! Elada, olla ja tööd teha saab ju ka ilma kodakondsuseta. Seega täiesti mõttetu igand see kodakondsus. Praegu Eestis aga nii ei ole. Riik on selleks, et riigiaparaadis töötavatel ja võimuorganites olevatel inimestel oleks hea elada. Ja aparaat on tohutu! Igaüks selles aparaadis peab oma vajalikkust tõestama, sest muidu arvatakse, et äkki ta ei ole piisavalt ametnik ja leitakse uus, kes oskab, tahab ja suudab veel tobedamaid seadusi välja mõelda. Või siis on nõunikud ja neil omakorda nõunikud ja veel igasugu muud kaadrit, kes siis jälle toodavad päevade kaupa tekste ja numbreid, millest ta vaid ise aru saab ja mida kellelegi lõpuks vaja ei ole. Huvitav, kas juhtuks midagi kui Riigikogu näiteks aasta aega kokku ei tuleks ja mitte midagi ei teeks? Ma arvan, et mitte midagi ei juhtuks. Lihtsalt suur hunnik raha jääks alles, mille saaks anda Kodutunde tegijatele. Selle raha eest saaks mitmeid Kodutunde brigaade ja Eesti inimesed lõpuks normaalsed elamistingimused. Maksud ei tõuseks. Viimasel ajal on tunne, et maksud ei tõuse mitte kuude ja päevadega vaid lausa tundidega. Samuti ka igasugu teenuste hinnad. Eile selgus just, et Postimees on viimastel kuudel tõstnud tellimishinda igal kuul ja uuest aastast lajatas veel üle kolme euro otsa ning lisaks veel mitu eurot selle eest, et kui tahad  elektroonilist väljaannet netist lugeda. Müstika! Vahel on hea vaadata oma panga väljavõttest, et kui suured on arvelt mahaminevad otsekorraldused. Siinkohal pole küll tegu riigiga, lihtsalt tuli meelde ja ajas harja punaseks. Lõpetasin tellimise ära. No vat ei taha enam maksta neile. Selle asemel loen Delfist pealkirju, sest ega sealgi saa enam täistekste lugeda. Abikaasa küll kurtis, et nüüd ei saagi enam siis surmakuulutusi lugeda, aga keskendugem nüüd edaspidi pigem positiivsele. Näiteks elektrihind. Riigieelarvest makstakse Eesti Energiale kümneid miljoneid, või oli neid suisa sadu miljoneid, ei viitsi guugeldada, samas teenivad nad veel sadu miljoneid kasumit igal aastal ning elektrihind on üüratu, lisaks veel sama suur edastustasu. Kas keegi on ikka käinud vaatamas, et nad mitte nende rahatähtedega elektrijaamu ei küta põlevkivi asemel? Mulle küll tundub. Miks see nii aga on? Nüüd ma jõuan jälle tagasi sinna kust alustasin, et riik on inimeste jaoks ja kõigil peaks olema siin hea elada, samas aga teenib üks ettevõte elanike arvel üüratult pappi ja siis veel kisab, et ikka on vähe, andke riigieelarvest juurde. Nüüd võib keegi mind süüdistada, et Urmas tahab, et oleks kommunism ning mulle endalegi tundub nii, et nii võib tunduda küll, aga nii see siiski päris ikka pole. Mulle lihtsalt tundub, eriti siit veidi distantsilt vaadates, et see pole ikka päris enam see Eesti mida me tahtsime. Mingil hetkel, korra aastas, me suudame lauluväljakul koos olles tunda seda ühtekuuluvust, seda Eesti-tunnet, eestlaseks olemise tunnet, et siis järgmisel hommikul see kõik unustada ning taas teineteisele kõrri karata. 

Jõudsingi vaikselt riigi juurest inimeste juurde. Näiteks Eesti mõjukad. Loen siin ikka Eesti ja maailma uudiseid ja viimati jäid silma mõjukad. Üheks suurimaks mõjukaks on Ott Tänak. Ott Tänak? Ma pole kuulnud teda kunagi midagi rääkimas. Ta ei ole mind isiklikult mitte kuidagi mõjutanud mitte mingil moel, sest see millega ta tegeleb ei huvita mind kõige vähematki. Minuarust on autoralli kõige mõttetum tegevus üldse. Sport pole see kindlasti mitte. Sport on see kui inimene oma lihasjõul edasi liigub. Seega pole ka male sport. Andke mulle andeks rallihuvilised ja malesõbrad. Male on mõtteteadus, filosoofia. Autoralli on sama kui ma seisan tee ääres ja vaatan kuidas autod mööda sõidavad, jube põnev! Rallis sõidavad nad lihtsalt kiiremini mööda, muud vahet pole. Pedaali vajutamine ja käigukangi peoshoidmine ei ole sport. Samahästi võib palju mõjukam olla taksojuht Mihhail Lasnamäelt, kes samuti pedaali sõtkub ja käigukangi keerutab, samas suhtleb ta inimestega ja mõjutab neid oma jutu, käitumise ja mõtetega. On ju mõjukam? Aga ta pole, sest mingi kildkond produtseerib pidevalt uudiseid Tänakust, kusjuures Eestiga seob teda üksnes päritolu, kõik muu tuleb välismaalt, nii auto kui ka raha. Kui ma nüüd seda lõiku vaatasin ja nägin kui pika lõigu ma Tänakule pühendasin, siis äkki ta ikka on mõjukas. Mõjutas mind endast kirjutama, ehkki küll pigem negatiivses mõttes. Aga ka negatiivsus mõjutab meid ja teinekord on negatiivne emotsioon palju mõjuvam kui positiivne. Võta siis nüüd kinni. Või siis Helmed. Nad tahavad tähelepanu ja seda nad saavad, sest nad taovad oma trummi ja see lihtsalt kostub igale poole. Mis siis, et kõvasti ja valesti aga tähtis on kogu aeg pildil olla. Kuna mu meelest on tegu ilmselgelt haige kaadriga, siis ma ei raatsi neile oma aega raisata. Kui ennem oli keskpunktis Savisaar, siis nüüd on kes aias mängu ringi keskel EKRE ja sitta lendab. Nii nende suust kui nende pihta. Kuna ma alustasin valimistest, siis on mul mõte, et Riigikogusse võiks saada kandideerida ja olla vaid üheks ametiajaks. Kogu lugu! Olid oma aja ära, nüüd mine tee tõelist tööd ka ja vaata kuidas on ära elada 600 euroga kuus ja päris inimeste keskel. Mitte ei oleks elukutseline Riigikogu liige ja vaataks kõrgelt Toompealt alla ega saaks mitte muhvigi aru, mis päriselt sünnib. Samas on ju kõik meie, valijate, kätes. Aga ikka valime Nestoreid ja Eesmaasid. Miks küll? 

Staarid. Eestis on lihtne staariks saada. Isegi ei pea saama, sest sa kohe lihtsalt oled. Superstaariks saamiseks ei pea isegi enne staar olema. Kohe oled megasuperhüperstaar, mis siis, et sa oled vaid ühe laulukese teinud või ühe kleidikese õmmelnud. Meil on staarkokad. Veidi aega tagasi oli kuulutus, et Tartu üks kohvik otsib oma meeskonda, staarkoka käe alla, uusi kokkasid. Guugeldasin siis “staarkokka” ja mis ma teada sain. Poiss on lõpetanud mõned aastad tagasi kutsekooli, siis käinud korra kuskil Norras tööl ja nüüd on Eestis staarkokk valmis. Ma saan aru, et Dmitri Demjanov on staarkokk, kes on alustanud sisuliselt nullist ja ennast tippu üles töötanud. Vot tema on staar! Aga mingi noor kutt… Teeb männiokkatolmu ja kuivatatud petipiima ning kohe on staarkokk. Kahtlane! Üleüldse arvatakse, et toitlustusega saab kohe ratsa rikkaks. Ei saa! Kohe mitte ei saa! Ma olen ka veidi maailmas ringi rännanud ja alati ka kohalikku toitu söönud ning see on huvitav olnud. Ja ma ei oota mingeid imevigureid ega erilisi kooslusi. Eestis aga on kombeks, et kõik peab hirmus peen olema. Tavalist lihtsat toitu ei tee keegi, sest trendiks on, et toiduga peab vigurdama. Kokana tean, et selliste vigurite tegemine on tüütu, igav, aeganõudev ja lõpuks veel ka kallis ning tagatipuks on see peen “kalekapsatolm” endiselt seal taldrikul kui ta saalist sööjalt tagasi tuleb ning tollel oli sellest tolmust suht suva, mis siis, et kokk oli selle peale tunde aega raisanud. Nii lihtsalt on. Sellepärast meeldib mulle Itaalia köök. Ja nimelt kirjutasin Itaalia suure tähega, sest just Itaalias saab ehedat itaalia kööki ja toitu. Kui ma tellin Itaalias grillitud kala, siis ma saan grillitud kala. Kui ma tellin Firenze steigi, siis ma saan Firenze steigi. No võibolla on kala või lihatüki alla mõni salatileht pandud, aga ei pruugi. Kui ma tahan kartuleid sinna juurde, siis ma saan neid sinna tellida. Või tomatisalati. Ja siis tuuaksegi sulle viilutatud tomat ilma millegita ja ise saad seda tomatit siis lauas maitsestada just nii nagu soovid. Kõik on lihtne ja selge. Aga Eestis vigurdatakse. Tartus on Müncheni restoran selline koht, kus saab ehtsat ja ausat toitu – liha, kartulit ja sousti. Kõrvalolevas Meat Marketis aga tellid taldriku itaalia suupistetega ja siis on seal Rakvere  LK keedusalaami viilud ja eesti juustu kangid ja veidi oliive ning needki Hispaania omad ja ilma kivideta. See viimane oli nüüd küll veidi utreeritult aga põhimõtteliselt nii on. Niipalju siis seekord staarkokkadest. Edaspidi räägin aga toidust kindlasti veel. 

Siis jäi mul ükspäev uudistest silma, et Eestis on keegi multitalent Jaagup Tuisk. Huvitav-huvitav! Mõtlesin kohe, et äkki on keegi uus multitalent nagu Mart Sander, kes laulab, maalib, kirjutab, dirigeerib ja juhib,  sündinud, aga pidin pettuma, sest Vikipeedia artikkel ütles, et tegu on Eesti laulja ja näitlejaga, kes on osalenud ühel kontserttuuril ja ühes muusikalis ja tantsupeol ning on kõigest 17-aastane. Ja juba multitalent! Selle peale ei oskagi kohe miskit kosta. Milles tema “multiandekus” seisneb? Laseks enne ikka inimesel veidi kasvada ja areneda ning ennast näidata, alles seejärel hakkaks talle tiitleid kaela riputama. Või superstaar Uudo Sepp. No on kena noor poiss, viisi peab, naeratab ilusti on mõne laulugi linti laulnud oma omapärase porgandihäälega, aga ära tee jumalapärast oma suud lahti peale laulmise. Vähemalt esialgu. Panin ennast Instagramis ta jälgijaks ja see on ikka piinlik mis sealt suust tuleb. Olen ise ka saarlane ja seetõttu on mul kaasmaalase pärast veel eriti piinlik. Sellised “staarid” tulid esialgu meelde.  Ja nublu. Mulle täitsa meeldib. Päriselt ka. Ilma irooniata. Tema lood (muusikaks päris ei nimetaks) teevad hea ja laheda tunde ja meel saabki kohe lahutatud. Sest kogu aeg peab ju meelt lahutama ning meie meele lahutamisega tegelevad terved tööstusharud ja me maksame neile selle eest üüratut pappi. Meie vaesed esivanemad olid kogu aeg ilma meelt lahutamata ja juhe oli kogu aeg koos, sest orjapõli oli ohakane ja karjapõli kadakane ning õhtul vahel sai viisijupp üles võetud ja seegi oli vaid üks soig ja hala. Ja elu ilma staarideta. Kurb!

Palju õnne kõigile, kes siia lõpuni jõudsid! Mul sai selleks korraks aur otsa. Kohvi ka. Mõne tunni pärast peab  kokariided selga tõmbama ja tööle asuma. Seniks olge vaprad ja pidage vastu! Peagi saabun tagasi te juurde!

2 thoughts on “Eestist – otse, ausalt ja ilustamata

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s