Asjaajamisest

Soomlased austavad seadusi ja seadustest kinnipidamist. Mingi susserdamine pole mõeldav. Keegi ei tule selle pealegi, et sind kuidagi illegaalselt tööle võtta või ümbrikupalka maksta. Soomlased armastavad pabereid ja paberil asjaajamist. Pass on eelistatum kui ID-kaart. Aega ja kannatust peab palju olema, et oma elamist ja olemist Soomes seadustada ja kinnitada. 

Kõik algab töölepingust. Kui seda pole, siis pole kuskile ametiasutusse asja. See peab olema ilusti paberil, välja trükitud ja allkirjastatud. Siis hakatakse sinuga üldse rääkima. Aga selleks, et üldse kellegagi rääkida, peab ootama. Palju ja pikalt ootama. Kiiret ju pole. Nagunii on väljas kogu aeg pime, külm ja lumi maas – kuhu sul ikka kiiret peaks olema. Siis ootad. Aga selleks, et üldse ootama pääseda, pead ootama seda, et ennast ootejärjekorda panna. Keeruline? On. Selgitan. 

KELA on Soomes selline asutus nagu Eestis Haigekassa. Midagi sellist, ehkki siin on tal ka sotsiaal-  ja pensionikindlustuse funktsioon. Juhul kui ma peaksin haigeks jääma, siis maksab KELA kenasti mu haiguspäevad kinni. No nii. KELA kontor asub Ivalos ja sinna on 30 km. Vastuvõtt on seal ainult teisipäeviti kella 9-12. Kõik. Selleks, et sind vastu võetaks, sõidan sinna teisipäeval kell 9 kohale, võtan järjekorranumbri, et siis saaksin ennast ootama registreerida, et millal siis mind koos paberitega jutule võetakse.  Peale pooletunnist ootamist õnnestub mul siis ennast ootejärjekorda ootama saada. Ja veab! Saan aja täpselt nädala pärast kella 11.30. Viimane aeg. Oleks hiljem tulnud, oleksin siis arvatavasti saanud aja tulekuks kahe nädala pärast. Kella üheksaks. Ametnikuproua, selleks et mind vastuvõtule registreerida, küsib mu passi, teeb sellest koopia ja siis ka töölepingust koopia. Veel on ta nii vastutulelik, et lubab mul neljaleheküljelise ankeedi ära täita, ukse taga, ja siis need paberid ooteruumis olevasse kasti lasta, sest siis pidi vastuvõtul nädala pärast kiiremini minema. See siis tehtud! Kuna mul on vaja ennast ka maksuametis registreerida ja samas saada sealt ka Soome isikukood, sest ilma selleta ei saa KELA mind registreerida, siis sõidan Verotoimisto juurde. Õnnetuseks selgub, et see on just sellel päeval kinni, et sa jumala pärast ei saaks mõlemas ametis korraga käidud, kui sul juhuslikult vaja peaks olema. Eks siis tuleb uuesti tulla. Seega kasutan taas ära oma järgmise vaba päeva, et peremehelt laenatud autoga, taas “linna” sõita ametiasju ajama. Maksuametis hakkab kõik jälle otsast peale – pass, tööleping, ankeedi täitmine, kuhu tuleb kirjutada oma Eesti aadress, viimased sissetulekud, abikaasa andmed jms asju mitmeid lehekülgi, koopiad kõigest ja lisaks veel, oh üllatust, üürilepingut küsitakse. Imekombel on see mulle just tehtud ja olen selle ka juhuslikult kaasa võtnud. Vedas hullupööra! Kuna Soomes on astmeline tulumaks, siis sõltub minu maksumäär saadud tuludest ja selle kohta väljastatakse mulle 4-6 nädala jooksul verokortti, mille alusel siis tööandja arvestab minult tulumaksu. Ja seda selleks, 2018. aastaks. Järgmise aasta alguses saadetakse juba uus uue aasta alguses. Ette ruttavalt öeldes, siis kahe nädala pärast mu maksupaberid saabuvadki. Kenasti ümbrikus ja 5 lehekülge. Isikukood samuti. See asi on siis nüüd korras. Edasi uuesti KELAsse. Sealgi täideti taas veel mingeid pabereid. Tütarlaps oli naeratav ja viisakas. Lahkus ise. Jälle ohtralt küsimusi elu-olu ja mineviku kohta. Mille tulemusena, üleeile, tuli KELAst kiri, postiga muidugi, et kuna vorm, mille olin nende kontoris täitnud, ei ole see mis vaja, siis palutakse mul täita uus vorm kas allalaadituna ja väljatrükituna käsitsi või siis elektroonilises keskkonnas. Tore! Elektrooniline keskkond sobiks ju hästi. Eestis saame enamuse asju elektrooniliselt tehtud. Samas tekkis küsimus, et kas siis kontoriametnikud ei teadnud milline on õige vorm. Lähemal uurimisel selgus, et ma olin täitnud Soome ümberasuja vormi, vaja oli täita aga tähtajalise viibimise vorm. Aga selleks et sinna elektroonilisse keskkonda pääseda, peavad olema pangakoodid, mingi Soome panga omad, et ennast identifitseerida. Neid mul ju ka veel pole.  Viimasel linnaskäigul olin ennast aga taas roheliseks vihastanud, sest üritasin pankades jutule pääseda, aga seal on sama süsteem, et kohe ei saa midagi, tuleb ennast ikka taas ootejärjekorda panna, et siis jutule pääseda arve avamiseks ja pangakoodide saamiseks. No nii, seegi sai tehtud. Osuuspankki piiga soovitas mul kohe, et äkki saaksin kuskil teises pangas jutule, et nende juures ikka kohe ei saa.  Läksin siis Nordeasse, sest rohkem pangakontoreid Ivalos ja lähikonnas polegi. Järgmine lähim koht pangakontoritega on Rovaniemis, kuhu on 300 kilomeetrit, buss sõidab 4 tundi ja pilet maksab edasi-tagasi 100 eurot. No ei viitsi! Registreerisin ennast vastuvõtule ja “juba” kümne päeva pärast olingi Nordeas tagasi. Poolteist tundi vestlust, küsimusi ja vastuseid, ankeetide täitmist, koopiaid taas kõigist võimalikest juba eelpoolmainitud paberitest, allkirjastamist… Ja mis te siis nüüd arvate, et arve sai avatud? Muidugi mitte! Sest sealt kontorist liiguvad mu paberid ja andmed kuskile peakontorisse, kus siis need läbi vaadatakse ja kui ma “sobin” ja kõik klapib, siis arve avatakse. Ja sedagi paari nädala jooksul. Jõuludeks siis arvatavasti. Pangakaart ja muu vajalik kola saadetakse mu elukohta postiga, mingi PIN kood sms-ga, juhul kui Eesti telefoninumbrile seda saata saavat. Kui ei saa, siis tähitult postkontorisse. Vähemalt kingitusi anti, ehkki mis siis, et võibolla minusugune kloun ei sobigi neile kundeks. Aga nüüd on mul vähemalt sinine ostukott, helkur ja pangakaardi ümbris olemas. Kõik Nordea logodega. Uhke värk! Mis siis, et võibolla arvet ei avatagi. 

Kui nüüd kõik õnnelikult läheb, siis saabuvad pangakoodid, mille abil saan ennast KELAsse siise logida, sealtkaudu neile oma Soome isikukoodi anda, ankeedi täita ning siis nagu nõiaväel, 2 kuud hiljem, tunnistatakse mind täieõiguslikuks Soome Vabariigi heaks töötama. Samas saan ma täiesti aru sellest, et ma olen välismaalane ja et oma olemasolu tõestada, peabki palju asju ajama. Ei loe ka see, et ma olen aastaid tagasi Soomes elanud, sest see oli liiga ammu. Keegi ei hakka kuskil paberites kaevama. Ja seda vajagi on. 

One thought on “Asjaajamisest

  1. Tere Urmas! Jõudu Sulle Nordeaga! Kui miskit muutunud pole, siis enne KELAsse sisselogimist peab Sul pangaarvele olema vähemasti 3 kuud palk laekunud… Nu see oli muidugi mõned aastad tagasi, aga nagu Sa tead juba, siin käivad asjad tigusammul, kui mitte veel aeglasemalt 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s